Puude erihooldustööd

Juuni alguses õnnestus meil tabada Pärnu rannas hetk, kus vahetati kergliiklusteedel ja ranna puhkealadel laudist ning tegime linnavalitsusele ettepaneku võtta ette kahel harilikul pärnal ette pinnasevahetuse töö. Peab muidugi ära märkima, et suurema planeerimisaja ning rohkemate vahendite olemasolul, oleks pidanud seda tegevust tegema tunduvalt põhjalikumalt, kuid nagu ikka tegutseme piiratud eelarvete ja ajakuluga. Seda enam, et me lihtsalt tabasime hetke, kus laudise vahetamine oli pooleli, keegi poleks olnud nõus meie järgi ootama ja rohkem tööd tegema, sest teekatete paigaldaja oli oma hanke raames pakkumused teinud ja arvestanud seal oma aja ja materjalikuludega.

Tegemist oli olukorraga kus orienteeruvalt 7 aastat tagasi Pärnu rannaala rekonstrueerimisega planeeriti väikese pärnaallee merepoolses otsas ehitada välja puhkeala, mis koosnes puittaladest ning pinkidest sellel alal. Kaks alleepuud jäid täpselt selle ala sisse. Täna on need puud küll elus, kuid on selgelt näha, et nad on võrreldes teiste puudega oluliselt halvemas seisukorras. Võrades on palju kuivi oksi ning olemasolevatel okstel lehti mitukorda vähem kui lähedal olevatel teistel pärnadel.

Alustasime protsessi esmalt olukorra vaatlusega. Kui vanad puittalad olid eemaldatud, siis võtsin labida, mullasondi ja ühe teise huvitava pulga ja hakkasin uurima, mis pinnas ümber puu on. Puude ümber oli ehitatud maakividest ebakorrapärane sõõr/ring. Maakivid juba iseenesest ei ole kõige parem valik ümber puu ladumiseks. Ideaalis võiks seal olla mults. Alustasin sellest sõõrist väljapoolt orgi maasse surmisega. Selgus, et see läks umbes 20-30 cm sügavusele. Ümber puu oli näha ainult liiva, mullast ei olnud läheduses juttugi. Kaevasin natukene seda liiva ära ning 20-30-ne cm sügavuselt tuli välja betoon ja killustik. Väga halb. Liigutasin ära ümber tüve olevatest kividest paar tükki ning proovisin sealt mullasondiga. Seal läks sond ca 50 cm sügavusele ning see näitas, et selle maakivi sõõri all on ka natukene musta mulla taolist ollust.

Eelpool nimetatud uurimise ning varasema kogemuse põhjal järeldasin, et seitse aastat tagasi kui esimest korda seda ala rekonstrueerima hakata, kaevati tõenäoliselt maakivi sõõri laiuselt puude juured lihtsalt läbi ning mullapinnas, mida puul kasvuks vaja lihtsalt asendati killustiku ja betooniga.

Küll aga lähemal vaatlusel selgus, et selle liivakihi sees oli rohkelt peenikesi juuri. Siis tekkiski mõte, et asendaks osa liivast rammusa toitva mullapinnasega ning annaks selle tegevusega puudele talle vajalikke toitaineid juurde. Helistasime heale partnerile Heiki Hansole Arborest OÜ-st ning küsisisme kas oleks võimalik laenutada õhuluuda, ehk airspade aparaati. See on siis selline tore masin, millega saab suruõhuga pinnase kobedaks ning survega eemaldada. Heiki oli lahkesti nõus ning plaan tehtud ning panime erihooldustööde protsessi käima.

Alustades töödega ning konsulteerides terassipaigaldajatega, selgus et meie tegevus on piiratud ka veel asjaoluga, et kogu terass peab jääma kandma liivapinnale. See tähendas seda, et kui kirjandus soovitab pinnasevahetamist ümber puu kiirtena, algusega tüvest ja liikudes juurekava laiuselt tüvest eemale, siis siin ei saanud seda taktikat kasutada, sest sellisel juhul oleks terass vajunud pehme mulla sisse. Pidime siis vastavalt sellele kohanema ning saime kanalid luua ainult ühes suunas risti terassitaladele. Asi seegi.

Tegime kanalid ja täitsime need rammusa mullaga. Tänaseks on ka terass ümber puude juba kinni ehitatud. Lisaks sooritasime puudele kerge hoolduslõikuse, mille käigus eemaldasime kuivanud ja murdunud oksad ning vähendasime ka võra välispiirilt selle mahtu, et viia juured ja võra tasakaalu.

Edasi jääb lihtsalt oodata ja jälgida, et kuidas puud sellele tegevusele reageerivad. Kas tekib ka rohkem rohelust nende võradesse või siis mitte. Ise oleme küll selles osas väga põnevil.

(Antud postitus saab lähiajal ka täienduse fotode ja lisakommentaaridega)