Oleme puuhooldustöödega tegelenud alates aastast 2012 ning täheldanud tihti, et kinnistute omanikud kellel kasvavad hoovides või hoonete ümber suured puud on nende suhtes tihti vaenulikult meelestatud. Mitte alati aga väga tihti tuleb ette puuomanikke, kes on puude olemasolu peale pahased.
Peamised probleemid, mis esile tuuakse on:
- Puud varjavad valgust;
- Oksad on majale või muudele rajatistele liiga ligidal;
- Oksad on katuse kohal ning lehed langevad vihmaveerennidesse;
- Liiga palju lehti langeb hoovi.
Aga need küsimused on ainult asja üks külg, need on tegurid, mida puuomanikud näevad kohe ja on käega katsutavad. Need on probleemid, mis vajavad kohe lahendamist ja on ajakulukad, füüsiliselt rasked või nõuavad rahalisi väljaminekuid.
Asja teine külg, puude kasutegurid tiheasustusalal, need jäävad inimestele tihti märkamata. Sest need kasutegurid on pikaajalised ja kaudsed, need pole kohe “käega” katsutavad. Seetõttu ei saa inimesed sellest ka kohe aru. Mõned kasutegurid, mis puudest tulenevad on:
Suvel pakuvad varju lauspäikese eest
Meil küll on päikeselist aega vähe, kuid kui tegemist on suvel kuumade päevadega, siis suurepärane liikuda puude all jahedamas mikrokliimas, kui lauspäikese käes. Samuti kaitsevad need otsese päikese eest hooneid ja teisi rajatisi.
Tõstavad kinnisvara väärtust
Mõningad välismaised allikad väidavad, et on tehtud uuringuid ja need näitavad, et kõrghaljastusega tänavatel olev kinnisvara on kõrgema väärtusega kui ilma kõrghaljastuseta kinnisvara. Puude olemasolu krundil võib selle väärtust tõsta 5 – 20 %.
Kaitse tuulte eest
Puude ja hekkide istutamise üks eesmärk võib olla ka teadlikult tuulekaitseks. Sellisel juhul muudavad nad kinnistu mikrokliimat isegi mitme kraadi võrra. Eriti hästi töötavad õigesti planeeritud kuuse ja teiste okaspuude hekid.
Kaitse müra eest
Puud või hekk võib olla ka teadlikult istutatud eesmärgiga vähendada liiklus või mõne teise müra eest.
Kaitse saaste eest
Linnatänavatel on see üks olulisemaid eesmärke. Lisaks liiklusmürale, kaitsevad puud ka sõidukite heitgaaside levimise eest hooneni.
Loovad paremad keskkonnatingimused
Inimene on looduse osa ning linnakeskkond ei ole tegelikult inimese loomulik elukeskkond. Elades linnakeskkonnas, kus on vähe haljastust/loodust tekivad stress, rahulolematus, pinged. See omakorda teeb inimesed närviliseks. Närvilisus omakorda viib tervise ja kuskilt annab see järele. Kui selles tehislikus keskkonnas on rohkem rohelust, siis see maandab pingeid ning parandab kaudselt meie tervist. Sellele pööratakse tänapäeval kõige vähem tähelepanu.
Annavad puuomanikule kerge füüsilise koormuse
Tihti on puuomanikel probleemiks sealt langevad puulehed ja oksaraod. Muidugi mõista, kui puul on suured ohtlikud oksad, siis tuleb need likvideerida, kuid enne raiet on kindlasti 90 % juhtudel võimalik midag ära teha, et puu turvaline oleks. Vaadake asja ka positiivsest küljest. Tänases digimaailmas, me kõik istume päevad läbi arvuti/kontorilaua taga ja liigume liiga vähe. Võtke siis seda puulehe ja oksaraagude koristamist kerge tervisespordina ja jätke sinna betoonkastis asuvasse jõusaali minemata.
Vähendavad liikluskiirust
Tänases tormilises ja kiires maailmas kipuvad kõik kuhugi kiirustama, tihti ei tea isegi kuhu. Kõik teevad, mina pean ka tegema. Mõningad välismaised allikad väidavad kirjutavad, et puude olemasolu tänavata ääres tekkitab inimestes tunde, et tänav on kitsam ja ruumi vähem ning seetõttu liiklevad sõidukid neil tänavail aeglasemalt.
Mida siis suureks kasvanud puudega teha?
See, et puudel on üsna palju kasutegureid, ei tähenda, et me neid üldse puutuda ei tohi. Paraku on meil arboristika ja puuteadus veel üsna noor ning seetõttu tegelevad arboristid peamiselt “tulekahjude” kustutamisega. Sest enamaltjaolt on täna suureks kasvanud puud õigete võtetega hooldamata. Kui nendega ongi midagi tehtud, siis kahjuks valesti. Seetõttu tuleb täna teha mitmeid lõikusi ja eemaldada suuri oksi, mis aga on puu seisukohast kahjulikud ning muudavad tulevikus puud veelgi ilmastikutingimustele nõrgemaks. Ja loomulikult peab mainima, et asjad lähevad järjest paremaks ja paremaks. Arboriste on järjest rohkem ning seetõttu ka teadmised levivad kiiremini.
Puid peab regulaarselt kontrollima
Puud on elavad organismid ja seetõttu pidevas muutumises. Nende olukorda tuleb pidevalt jälgida, eriti peale ekstreemseid ilmastikutingimusi. Puuomanikuna, tee seda ise või kutsu arborist puid kontrollima. Kui pole spetsiifilisi teadmisi valdkonnast, siis ilmselt ise ikkagi ei ole pädev kõiki ohutegureid märkama ja vastupidi. Teinekord kiputakse täiesti terve puu teadmatusest määrama ohtlikuks puuks. Ja kui sa endale arboristi kutsud, siis tasuks tausta ka kontrollida, sest turul on tegijaid, kes heameelega soovitavad kiiresti puu raiuda, sest siis soovitaja saab endale kiiresti lihtsalt tööd juurde. Õnneks pole neid palju, aga siiski on.
Puid peab regulaarselt hooldama
Kui ühel päeval selgub, et puud on suureks kasvanud ja oksad hõõruvad vastu majafassaadi või segavad liikumist, siis ega muud üle jää kui tuleb puuhoooldustööd ette võtta. Kuigi esmapilgul tundub, et mis seal keerulist on, lõikan oksad ära ja asi korras, siis tegelikult on kogu arboristika taga üks peen teadus, kuidas puid hooldada nii, et me nend eluiga oluliselt ei lühendaks ega puid ka ohtlikumaks ei muudaks. Eriti ettevaatlik oleksin ma inimestega, kes ütlevad, et nad kunagi metsandust õppinud küll. Metsakasvatus ja metsa tegemine ei ole sama mis arboristitöö. Üks keskendub metsale kui paljudele puudele, teine peamiselt üksikpuude säilitamise küsimusele.
Aga kui hoolduseks (lõikuseks) läheb, siis peab arvestama, et kui puu on olnud eluaeg hooldamata, siis ühe lõikusega kohe head tulemust ei pruugi saada. Vana hooldamata puu lõikuseesmärkide saavutamiseks võib kuluda mitu lõikust mitme aasta vältel. Mis tähendab seda, et puud peabki regulaarselt hooldama ja puud ongi finantsilises mõttes püsikulu. See püsikulu oleks väiksem kui puid oleks juba istutamisest alates regulaarselt õigete lõikusvõtetega hooldatud, siis oleks täna kõik linnapuud ideaalse ja ohutu struktuuriga.
Kuidas puid hooldada (oksi lõigata)
Jõuame sinnamaale, et oksad kahjustavad kinnisvara või takistavad liikumist, siis tuleks vaadata oksa läbimõõtu. Kui see on suurem kui 5 sentimeetrit, siis tuleks otsida alternatiive oksa lühendamise näol. Kõige viimane asi, mis puule lõikuse käigus teha on eemaldada suured oksad tüve ligidalt. See avab väravad mädanikutekitajatele ning aastate möödudes on puu nõrgenenud nii, et võib ebasoodsate ilmastikutingimuste mõjul murduda kas rajatistele või veel halvem mõne inimese peale. Siinkohal tuleks mainida, et oksi ei saa lühendada juhusliku koha pealt vaid okste harunemiskohalt või noorte puude puhul punga pealt. Muidugi mõista on arusaadav, et me ei ela ideaalses maailmas ja teinekord tuleb see suure läbimõõduga oks tüve juurest ka eemaldada. Sellisel juhul aga peab puuomanik arvestama tagajärgedega, mis sellest tuleneda võivad. Ehks siis aastate pärast võib puu olla niipalju nõrgestatud, et võib ümbruskonnale kahju tekitada.
Teinekord on soov inimestel, et lõigake puul nii palju oks ära kui võimalik. See aga on ajutine ühekorra lahendus, mis tulevikus annab vastupidise efekti. Kui puul ühekorraga liigapalju oksi eemaldada, siis lõikame tal ära toitainete tootmise võimaluse ning puul puudub võimalus varuda tulevasteks aastateks piisavalt toitaineid. Kuna toitaineid on vähem, siis hakkavad ka juurde kärbuma või surema. Kui juured surevad, väheneb puu seisukindlus ja jällegi saame endale ebastabiilse puu. Peale selle hakkab puu puudolevat lehestikku uuesti looma ja seda rohkete vesivõsude näol (mõni puu rohkem, mõni vähem). Mis tähendab omakorda seda, et meil on valgust järgmistel aastatel veelgi vähem kui enne. Lisaks saame endale vigase puu, mida peaks hakkama regulaarselt iga paari aasta tagant hooldama. See aga tähendab püsikulu.
KÜSIMUSTE PUHUL VÕTA ÜHENDUST KUTSETUNNISTUSEGA PUITTAIMEDE HINDAJAGA
Allpool link novaatori artiklile koos videoklipiga, kus põgusalt sama teemat käsitletatakse.