Kui tegemist ei ole just välgu tabamuse või muu sarnase ootamatusega, ei muutu ükski puu ohtlikuks üleöö. Muutused puu struktuuris või välimuses hakkavad tavaliselt silma alles pikema aja jooksul puud jälgides. Alati ei tähenda muutused aga seda, et puu on ohtlik, need võivad viidata lihtsalt sellele, et puu tervis ei ole kõige parem.
Vaatame üle, millisel juhul võiksid puud tähelepanelikumalt jälgida ja millisel juhul pole muretseda vaja. Samas peame rõhutama, et looduses garantiisid ega üheseid vastuseid ei ole. Marutuul võib maha murda ka täiesti terve puu.
Avaused ja õõnsused
Avaused ja õõnsused ei ole puu loomulik osa, vaid selle on üldjuhul põhjustanud mõni vigastus, kuhu mädanik on sisse läinud. Mõnikord suudab puu mädanema läinud koha kinni kapseldada ja uued puukihid peale kasvatada, aga mädanikukolle jääb tüve sisse ja toimetab seal vaikselt edasi.
Sellisel juhul puu tugevdab ennast väljast, aga seestpoolt muutub ikkagi nõrgemaks. Ja kui ühel päeval juurdekasvu enam ei toimu, muutub mädanenud osa nii suureks, et puu murdub või kuivab ära. Aga kui asjade käigul silma peal hoida, saab õnnetust ennetada.
Aga lähme avauste juurde tagasi.
Need viitavad küll vähenenud seisukindlusele, aga see ei tähenda üheselt, et puu on ohtlik. Ka seest õõnes toru on võimeline püsti seisma, kui see korralikult maa külge kinnitada. Ehk siis oluline on ka see, kas puu juured on terved.
Kui sulle siiski tundub, et õõnsus on suuremaks läinud ja puu on ohtlikuks muutunud, tasub igaks juhuks arborist asja uurima kutsuda.
Praod
Ka praod ei käi terve puu juurde ja on tavaliselt mõne trauma tagajärg. Need võivad tekkida näiteks siis, kui puu küljest on oskamatult liiga suure läbimõõduga oksi eemaldatud. Väga tihti ei suuda puu vigastusest taastuda ja nii tekivadki tüve sisse praod, kuhu mädanikul on lihtne sisse pugeda.
Aga trauma võib olla põhjustatud ka looduse enda poolt. Kui sügisel läheb enne külmaks, kui puu on jõudnud ennast talveks ette valmistada, võivad tüve sees olevad toitevedelikud ära külmuda ja puu lõhki pressida. Kindlasti oled näinud lõhki külmunud veepudelit. Puuga võib sama asi juhtuda.
Kui praod on juba olemas, pole neid võimalik enam n-ö ära parandada. Külmalõhesid üritab puu suvel kinni kasvatada, aga talvel lähevad need külmaga jälle lahti.
Praod ei tähenda jällegi, et puu kohe ümber kukub, aga need võivad viidata tüvemädanikule. Sellepärast peaks sellist puud tähelepanelikult jälgima.
Seda, kas puu sees mädanik on või mitte, ei oska palja silmaga öelda tihtipeale ka arborist.
Küll aga oskab ta seda hinnata puu väliseid tunnuseid ja muud infot appi võttes.
Tegelikult on olemas ka spetsiaalne aparaat – tomograaf –, millega saab puu sisemusse vaadata ja mädaniku olemasolu või puudumise kindlaks teha. Seda on aga mõttekas kasutada väga vanade ja väärikate puude seisukorra hindamiseks, kuna teenus on kulukas ja iga puu puhul pole selle kasutamine otstarbekas.
Kuivanud oksad
Mõnede võrasiseste okste kuivamine on loomulik ega viita sellele, et puu on ohtlikuks muutunud. Kui tegemist on suurte okstega, on need mõistlik lihtsalt ära lõigata, et need kellelegi peale ei kukuks.
Probleem on suurem siis, kui kuivad oksad tekivad võra välispiirile, kuhu päike kenasti peale paistab. Üks-kaks oksa pole veel probleem, aga kui tundub, et kuivanud oksi on kahtlaselt palju, viitab see suure tõenäosusega juurte probleemile.
Võib-olla on juured kogemata läbi kaevatud või pargitakse puu alla autosid. Viimane põhjustab juurte õhupuudusesse jäämise, sest edasi-tagasi sõitev auto tambib mulla kinni nagu teerull. Kui juured õhku ei saa, siis nad surevad ega toida enam oksi. Selle tagajärjel surevad oksad ega toida enam juuri. Nõiaring.
Mõned puuliigid tulevad juurte kahjustusest paremini välja, teised halvemini. Kui juured on läbi kaevatud, tuleb võra välispiirilt oksi lühendada, et puu tasakaal uuesti paika läheks. Pärn ja tamm kannatavad selle soodsate tingimuste korral ilusti välja, aga on ka liike, millel võra vähendamisest abi pole.
Kinni tallatud pinnase õhutamiseks on olemas spetsiaalne tööriist – Air Spade ehk õhuluud.
Selle abil saab juurte ümbert pinnase suruõhuga eemaldada ja uuega asendada, või siis maa sisse õhku lastes lihtsalt pinnast kobestada. Sellel tööl on aga mõtet siis, kui puu alla edaspidi keegi oma autot ei pargi.
Kuidas õhuluuaga töötamine käib, saab vaadata ja lugeda siit.
Ohtlik puu kiratseb
Kui kõrvuti kasvavad mitu samast liigist ja sordist puud, aga üks neist on teistest selgelt halvema tervise juures – näiteks läheb hiljem lehte, lehed on heledad või kollakad – tasub uurida, mis võib selle põhjuseks olla. Linnas on selleks väga tihti talvine tänavate soolamine.
Ohtlik selline puu aga üldjuhul ei ole.
Kuivanud puu
Selline puu võib tõepoolest ümber kukkuda, aga ei pruugi. Kõige halvem on lugu siis, kui juured on läbi mädanenud, mis võib juhtuda näiteks märjas pinnases kasvava saarepuuga. See võib ümber kukkuda lausa jala pealt.
Kuivanud puu tuleb tavaliselt raiuda.
Tüve harunemine
Ideaalse struktuuriga puu on ühe tüvega. On aga mõned liigid, mis kipuvad harunema, kui neid noorest peast ei ole teadlikult kujundatud. Harunemist võib olla kahesugust: U-kujulist ja V-kujulist. Neist esimene on suhteliselt ohutu, aga V-harulisele peab tähelepanu pöörama.
Ka need ei pruugi ohtlikud olla, aga kui harunemiskohas on näha lõhet või seeni, võib üks harudest ebasoodsate tingimuste korral murduda.
Seened ohtlikul puul
Kui puu tüvele tekivad seened, ei tasu kohe muretsema hakata, sest selleks ajaks kui viljakeha nähtavale tuleb, on seeneniidistik puu sees juba aastaid arenenud.
Seente mõju puu tervisele on väga erinev, oleneb sellest, kui agressiivse seeneliigiga tegemist on. Näiteks tammekakk on väga aeglase levikuga ja võib kümneid aastaid puu peal kasvada, ilma, et puu seisukindlus oluliselt väheneks.
Vahtraid kimbutab sageli vahtratarjak, mis kipub just tüve harunemiskohta tekkima, eriti, kui seal on lõhed või praod. Otseselt paanikaks põhjust pole, võibolla saab harude sidumisega puu eluiga pikendada.
Väga agressiivne ja ohtlik on aga lamesüsik, mis kasvab puu juurekaelal peal, mullapiiri lähedal. Selle viljakeha on hästi pisike ja söekarva must, nii et seda on väga raske märgata.
Lamesüsiku ilmumine viitab kahjuks juuremädanikule ja see puu osutub tõenäoliselt ühel hetkel ohtlikuks. Suure tõenäosusega tuleb selline puu raiuda, aga kindlalt saab seda öelda konkreetset puud vaadates.
Kui soovid oma puu seisukindluse hindamisel abi, aitame sind hea meelega.
Error: Contact form not found.