[vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]Arboristid on väga erinevate alusteadmistega. Mõni teab väga hästi, mida puude seisukorra hindamine tähendab, teine teab sellest vähem ja on valmis puu kohe raiuma. Puude säilitamine ja selleks lahenduste leidmine on aga peaaegu alati pikas perspektiivis mitmes mõttes kulukam ja keerulisem, kui puu raiumine ja n-ö platsi puhtaks tegemine.
Puude kasulikkust linnaruumis pole võimalik üle hinnata ja sellepärast püüame linnapuu võimalusel alati säilitada. Loe siit, millist kasu kõrghaljastus linnaelanikele toob.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”2997″ img_size=”full” style=”vc_box_border” onclick=”link_image” css=”.vc_custom_1596905037185{border-radius: 5px !important;}”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Arborist hindab puu seisukorda, mitte seda, kui tülikas puu on
Peamiselt hindame puu seisukindlust, teisena tuleb mängu puu dekoratiivsus. Aga viimane on väga suhteline, sest nagu öeldakse – ilu on vaataja silmades.
See, kas puu jääb ehitusele ette või on muul viisil lihtsalt tülikas, arborist ei hinda. Tema jaoks on puude hindamine ainult ja ainult puu seisukorra alusel otsuse tegemine.
Puutume tihti kokku inimestega, kellele ei meeldi nende krundil olev puu, kuna see ajab lehti ja tekitab oksarisu või on muudmoodi tülikas. (Üks markantsemaid näiteid meie praktikast on see, kui krundi omanik soovis, et puude hindamine läheks talle soovitud suunas ja ütles: „No eks ole need ju koledad puud, neil on nii pikad oksad ja rohelised lehed.“)
Kui puu jääb ehitusele ette või selle raiumiseks on mõni muu põhjus, siis selleks annab raieloa omavalitus. Tallinnas on selleks näiteks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Pärnus Pärnu Linnavalitsus. Puu väärtusklassi määramist see aga ei mõjuta.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]
Puude hindamine toimub konkreetsel ajahetkel
Arborist või hindaja saab puu seisukorda hinnata sel hetkel, mil ta puu üle vaatab. Seda, mis tulevikus puuga võib juhtuda, hindaja öelda ei oska. Samuti ka seda, kas puu lähedusse ehitatakse midagi või mitte, kas puu võib jääda veepuudusesse ja tema seisukord võib selle tõttu halveneda vms.
Kui puu on näiteks märtsikuus hinnatud II väärtusklassi kuuluvaks, siis ei saa välistada, et mõne kuu pärast on selle väärtus kukkunud III klassi mõne haiguse või muude tingimuste muutumise tõttu. Puu on elav organism ja nii nagu muutub inimeste tervis, muutub ka puude oma.
Arborist annab hinnangu puu seisundi kohta ning teeb ettepaneku puu raiumiseks või säilitamiseks. Kui ta soovitab puu alles jätta, siis annab ta ka nõuandeid, mis puu eluiga võimalikult palju pikendaksid.
Näiteks juhul, kui puul on murdumisohtlikud oksad või harunemised, siis teeb ta ettepaneku ohtude minimeerimiseks. Just – minimeerimiseks, mitte välistamiseks, sest puudega seoses ei saa välistada midagi.
Meie esimene valik on alati puu hoolduslõikus (võra vähendamine, harvendamine, puhastamine vm). Kui võimalik, ka toestamine, mis käib kindlatel põhimõtetel ja vastavate süsteemide tootjate ette antud kasutusjuhendite järgi.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]
Puude väärtusklassid
Puude hindamisel kasutatakse erinevaid metoodikaid, sest Eestis ei ole üht seadust, mille alusel puude väärtust hinnata tuleks. Paljud arboristid kasutavad oma metoodikaid, sel juhul peab olema hindamisaktis välja toodud, millistel alustel on nende otsused tehtud. Paljud lähtuvad Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 34, mis määrab puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise korra Tallinna linnas. Kokkuvõtlikult jaotatakse selles puud viide erinevasse väärtusklassi.
I väärtusklass – eriti väärtuslik puu. Siia kuuluvad dekoratiivsete, pikaealiste ja vastupidavate puuliikide suured ja elujõulised isendid ning looduskaitsealused puud. Samuti dendroloogilised haruldused või kultuuriloolist väärtust omavad puud. I klassi puu tuleb kindlasti säilitada.
II väärtusklass – väärtuslik puu. Dekoratiivne, pikaealine, kahjustamata või väikeste kahjustustega puu, millel on oluline väärtus linnakujunduses või ökoloogiline tähtsus. Selline puu tuleb samuti säilitada.
III väärtusklass – oluline puu. Dekoratiivne pikaealine puu, millel on väiksemad kahjustused, kuid mis on endiselt elujõuline ja (juurde) kasvav puu. See puu on oluline osa haljastusest ja tuleb võimalusel säilitada.
IV väärtusklass – väheväärtuslik puu. Selline klass määratakse puule, mis juba kahjustab või hakkab tulevikus kahjustama lähedalasuvat väärtuslikumat puud. Siia kuuluvad puud, mille eluiga hakkab lõpule jõudma kas siis vanuse või kahjustuse tõttu. Sellised puud on soovitav asendada uue puuga ja need võib raiuda.
V väärtusklass – likvideeritav puu. Sellise klassiga puu on määratud raiumisele, kuna see on haige, kuivanud või ohtlik. Samuti puu, mis võib olla elujõuline, kuid varjab või kahjustab väärtuslikumat puud. Selline puu tuleb raiuda, uut puud istutama ei pea.
Üldiselt kehtib reegel, et mida kõrgema väärtusklassi puuga on tegemist, seda suurem määratakse asendusistutuste arv, mida tehakse spetsiaalse valemi alusel. Istutada võib puu maha võttu soovinud isik kas eramaale või ka avalikule haljasalale.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column]
Error: Contact form not found.
[/vc_column][/vc_row]